Kuidas targalt investeerida

Kas mäletate, et 2007. aastal raha arvel hoidnud ettevõtja tundus üsna rumal tegelane? 2009. aastal sai sama tegelane sama raha eest enam-vähem kõike kaks-kolm korda rohkem kui 2007. 

Ka praegu otsib raha üha närvilisemalt tootlust. Kinnisvara asemel on uus jumal start-up'id, mis peaksid justkui kogu vee veiniks muutma. Aga mida kahtlejad tegema peaksid?

Eelmise kriisi ajal oli minul võimalus investeerida ja suurendada koondavate konkurentide arvel oma ettevõtte turuosa ning saada Baltimaade turuliidriks. See toob tänaseni dividende, kuid ei lase ka unustada edu põhjust – ma ei läinud nimelt ralliga kaasa ja seda mitte ainult üleajavast tarkusest. Mul lihtsalt polnud mahti põhitöö kõrvalt investeerimisklubidega ühineda. 

Praegune seis on kriisieelsega võrreldes veidi teistsugune. Nimelt on olukord rabe ja usk vana hea normaalsuse taastumisse kadunud. See ongi uus reaalsus, et usku pikka helgesse tulevikku pole.

Pikaajalist kasvu pole loota

Kuidas siis investeerida pikaajalise visiooni järgi, kui pikaajalisse kasvu ei usu, kui ei usu euribori taasärkamist kahe protsendini ega ka vana hea viieprotsendilise deposiidi naasmist?

Investeerin ainult ettevõtmisesse, mille tulemusena saab sama või parema tulemuse vähemate inimestega. Efektiivsusesse ja uude kvaliteeditasemesse. Inimese tootmisprotsessi vahelt äravõtmisesse, kui nii lubate öelda

Efektiivsus iseenesest on huvitav teema. Oleme kõik umbes kümme aastat kuulnud, kuidas Eesti ettevõtlus on kaks-neli korda vähem efektiivne kui vanas Euroopas. Eks me ole nõus ja tunneme ennast halvasti. Tegelikult peaks veel korra süvenema.

Minu ettevõte on rahvusvahelise meediaketi liige ja meil on võimalus võrrelda ennast enam-vähem saja riigiga. Inspired Universal McCann on end kinnistanud viimase viie-kuue aasta jooksul Baltikumis esimesele-teisele positsioonile. Võrreldes keti keskmise tulemusega maailmas oleme väga eesrindlikud.

Probleemne koht on Balti riikide suurus. Meie tegevusalal sama tööd tegev inimene on suurusjärgu võrra suuremas riigis oluliselt produktiivsem. Ega kümme korda suuremas riigis pole kümme korda rohkem meediakanaleid, on umbes kaks korda rohkem. Seega on oluline taustsüsteem. Me ei saa ei parema keskkonna, tööjõuhinna ega mastaabiefektiga väga palju ära teha. Ainus võimalus on olla veel efektiivsem, innovatiivsem ja kiirem kui teised

Minu investeeringud on suunatud efektiivsusse, innovatsiooni ja kvaliteeti. Meediavaldkonnas on üldteada, et kui esitada vale asja vales kohas väga odavalt ja palju, ei garanteeri see sugugi mitte oodatud tulemust. Kõik mäletame reklaame, mis pressivad end tuppa elevandi jõuga, kuid tulutult.

Mille eest ma maksan?

Praegu tuleb meediaagentuuril vastata kliendi küsimusele, miks investeerida kampaaniasse just selline summa. Milline on eri tegevuste ja meedialiikide mõju ja efektiivsus? Sellest lähtuvalt tuleb ehk eelarvet vähendada või suurendada? Nendele ja paljudele teistele küsimustele saab vastata, sest metoodikad ja tehnoloogia on olemas. Kui lisaks olemasolevale kaasata teistsugust kompetentsi ja võtta kasutusele tänapäevane tehnoloogia, saab rääkida uuel tasemel turundusanalüütikast. Sellisest, mida saab kasutada reaalajas meediainvesteeringute täpsemaks sihitamiseks. Palju täpsemaks, kui seni harjunud oleme.

Kokkuvõtvalt investeerin ma turundusanalüütikasse. Lisaväärtusesse, mille kasutamisel tekib sünergia ja tulemusena saab samade inimestega teha rohkem ja kvaliteetsemat tööd, sest lõpmatuseni ei saa kulude kärpimisega odavamat hinda müüa. Seetõttu teengi risti vastupidi – keerulisel ajal teeme uuendusliku toote ja meil on konkurentidega võrreldes uus ja hoopis parem asi. Nagu vana hea reklaamiinimeste nali Philipsi teemal – me ei tee asju paremaks, vaid teeme paremaid asju. Nii lihtne ongi.

Uus reaalsus on see, et takso tuleb dispetšeriga vestlemata, piletid ostetakse netist ja Google Maps aitab kohale. Pangakontorisse pole juba ammu asja. Uus normaalsus majanduses on Eestile hea võimalus, sest me oleme sunnitud olema kiiremad ja paremad kui vana Euroopa. Just sellesse tulebki investeerida. Kui sellest nüüd ka valitsus aru saaks ja unustaks oma plaani Euroopa Keskpanga abita teiste riikide toetamisest. Vaid asuks ka investeerima.

Reet Roos esineb Äriplaanil. Äripäeva esinduslikem konverents Äriplaan toimub 30. septembril ning sellel esinevad mitmed mõjukad ettevõtete omanikud, teiste seas VKG suuromanik Priit Piilmann, Põldma Kaubanduse omanik Heinar Põldma, Chemi-Pharmi omanik Ruth Oltjer, puidutööstur Margus Kohava, kinnisvaraettevõtja Jaanus Otsa, multitalent Rein Kilk ning Cityconi osanik ja juht Marcel Kokkeel.

Äriplaanile registreeruda saab siin.